Korduma kippuvad küsimused

Enamasti on individuaaltreeningutel mõtet alates 7–8. eluaastast. Selles vanuses suudavad lapsed juba ülesandeid teadlikult vastu võtta, keskenduda detailidele ja järk-järgult kujundada õiget jalgpallitehnikat. Iga laps areneb omal moel, seetõttu on alati oluline arvestada tema individuaalseid eripärasid.

Individuaaltreeningud sobivad peaaegu kõigile: nii algajatele, kes astuvad esimesi samme, kui ka kogenud mängijatele, kes mängivad kõrgel tasemel. Peamine eesmärk ei ole asendada meeskonnatreeninguid, vaid aidata mängijal kiiremini arendada just neid omadusi, millele suures grupis on raske piisavalt tähelepanu pöörata.

Esimene treening on tutvumine ja mängija praeguse taseme hindamine. Treeningu ajal pöördub treener tähelepanu tehnilisele ettevalmistusele, koordinatsioonile, mänguharjumustele, tugevustele ja arenguvõimalustele. Oluline on arutada ka eesmärke: mis läheb hästi, millega soovitakse töötada ja mida mängija tahab saavutada. Selle põhjal saab määrata edasise töö suuna.

Üks treening kestab tavaliselt umbes 60 minutit. See on piisav aeg kvaliteetseks tööks, mängija keskendumise säilitamiseks ja hea treeningtempo hoidmiseks.

Meeskonna- ja individuaaltreeningud lahendavad erinevaid ülesandeid. Meeskonnatreeningutel valmistab treener kogu meeskonda mängudeks: töötab taktika, mängijate koostöö, pressing, standardsituatsioonide ja teiste mänguliste aspektide kallal. Individuaaltreening on täielikult pühendatud ühe mängija arendamisele. Siin on võimalik detailselt töötada tehnika, mängumõtlemise, otsuste langetamise ja teiste oskuste kallal, millele suures grupis on raske piisavalt aega pöörata.

Programm valitakse alati mängija järgi individuaalselt. Sõltuvalt eesmärkidest saab töötada esimese puudutuse, palli vastuvõtu, söötude, driibli, üks-ühele mängu, löökide, peaga mängu, kaitsetegevuste, standardsituatsioonide, otsuste kiiruse ja teiste kaasaegse jalgpalli elementide kallal.

Enamiku mängijate jaoks on optimaalne 1–2 individuaaltreeningut nädalas lisaks meeskonnatreeningutele. Mõnel juhul, näiteks proovitreeningule ettevalmistumisel, pärast vigastust või hooajavälisel perioodil võib treeningute arv suureneda 3–4-ni nädalas. Peamine on säilitada õige tasakaal lisatreeningu ja meeskonnatreeningu vahel.

Paljud mängijad märkavad esimesi muutusi juba mõne regulaarse treeningunädala järel. Individuaaltreeningul saab sama tehnilist elementi korrata kümneid kordi ja treener parandab vigu kohe. Selline korduste kontsentratsioon aitab õigeid mänguharjumusi kiiremini kinnistada.

Jah. Proovitreeningute ettevalmistus on üks individuaaltöö suundi. Treeningutel pööratakse erilist tähelepanu oskustele, mida treenerid proovitreeningutel kõige sagedamini hindavad: esimese puudutuse kvaliteet, otsuste langetamine, enesekindlus mängus, tehnika ja mängija üldine valmisolek oma tugevusi näidata.

Jah. Hooajaväline periood ja koolivaheaeg on hea aeg rahulikult töötada individuaalsete omaduste kallal ilma suure mängukoormuseta. Just sel perioodil teevad paljud mängijad märgatava sammu edasi, kõrvaldavad nõrgad küljed, naasevad pärast vigastust või valmistuvad uueks hooajaks.